Eellugu

Teispere lugu on meile teada alates 20. sajandi algusest ja rõõm on seda teiega jagada.

Teispere talu on perenaise Malle esivanemate kodu. Vastavalt ajaloolisele Pärnumaa kroonumaa kinnistute registrile on teada, et 1911. aastal päris Malle vanaema Irina Enno (sündinud 1890.a. ja perenimega Villik) talu oma isalt, kes oli saanud talu omanikuks Jõõpre kroonumõisast maa eraldamisega (täpsed detailid kahjuks puuduvad). Eraldatud maa suuruseks oli 54 vakamaad (1 riia vakamaa = 0,37 ha).

Irina abiellus Mihkliga ja hakkas talu pidama. Neile sündis 1914.a. poeg, kelle nimeks sai samuti Mihkel – ehk siis Mihkel Mihkli poeg.

teispere-talu-lugu-puhkus-maal-rita-talisoo
Foto: Rita Talisoo

Teispere lugu II Maailmasõja ajal

Teispere lugu – II maailmasõja ajal mobiliseeriti Mihkel Mihkli poeg Saksa sõjaväkke ning Jõõpre lähedal Lavassaare kandis olnud vangilaagri valvuriks. See oli aga saatuslik hetk talu edasist käekäiku silmas pidades. Vene okupatsiooni saabudes sattus koos vanemate ja oma abikaasaga Teispere talus elanud Mihkel Mihkli poeg kohtu alla ja määrati sooritatud kuriteo eest Siberisse sunnitööle koos vara konfiskeerimisega. Mihkel Mihkli poeg viidi vangistusse juba 1946. aastal ning konfiskeeriti osa Teispere talu varast, mis hinnati tema omaks (hobune Massa, lehm Kirjes, mesipuud jne). Talu jäeti tema vanematele (veel) alles. Vanemad kirjutasid korduvalt kaebusi ja nõudsid nii poja vabastamist kui ka vara tagastamist, kuid tulutult.

25. märts 1949 on kuupäev, mil Teispere talu ajaloosse tuleb suur vaheperiood. Mihkel Mihkli poja vanemad küüditati samuti Siberisse ning  kogu talu vara kuulus konfiskeerimisele. Talu loomad viidi kolhoosi või müüdi maha. Talu maad riigistati ja varad tassiti laiali. Teispere lugu jätkub.

Talus oli sel hetkel suur peamaja, laut, küün-ait, maakelder, uue peamaja ehitusmaterjal, loomad, kanad, mesilased ning palju põllutööriistu.

Mihkel Mihkli poeg, tema abikaasa ja ema naasid Siberist 1956. aastal, kuid kahjuks lõppes talu peremees Mihkli elu Siberis ja ta on sinna maetud.

teispere talu lugu, perenaine Irina
Teispere perenaine Irina Enno Siberis oma ajutise kodu juures.

Peale Siberist naasmist kolis pere Pärnusse sugulaste juurde ja ehitas hiljem omale linna ka maja, kuid Teispere tallu neid enam ei lubatud. Seejuures ei olnud nende naasmisel talust enam midagi järel – see oli täielikult laostatud.

Teispere taassünd

Vene okupatsiooni lõpuga Eestis määrati Teispere talu, kui õigusvastaselt võõrandatud vara, omanikule tagastamiseks. Peale dokumentide ja aktidega vaidlemist oli otsus: tagastada maa 20,37 ha, 6 lehma, 2 hobust, 12 lammast ja 4 siga. Talu pärija Malle, kes oli oma vanemate ainus järeltulija, loobus loomadest ja kuna vanadest võõrandamisaktidest ei suudetud kogu vara väärtust välja lugeda, siis otsus oli anda tagasi maad ja maksta ühekordne kompensatsioon 15 000 rubla.

Talu taassünniks saab seega lugeda aastat 1991 – Teispere talu oli jälle peale 42 aastast pausi Mihkli ja Irina järeltulijate käes.

Selleks hetkeks oli talust säilinud vaid tunnetatav peamaja asukoht (üksikud maakivid), aida tunnetatav koht (leidsime tööriistade osi) ning mõned vanad õunapuud.

Kogu talu hoov oli metsa kasvanud ning naabertalu kasutas endist talu hooviala lambakarjamaana.

Ehitusmaterjalid ja vana hoov
Talu taaselustamine algab.

Talu tänane perenaine Malle ja peremees Aare olid 1991. aastal, kui algas esivanemate talu taastamine, 32-aastased. Ajalugu kordus – naissoost järeltulija päris talu ja tuli oma mehega talu uueks looma. Peres kasvasid ka väikesed lapsed – perepoeg Andres oli 9-aastane ja peretütar Maarja 5-aastane.

Talul ei olnud oma teed, vett ega elektrit. Alustati täiesti nullist. Langetati aastakümnetega kasvanud noor mets, tehti maaparandus, ehitati tee, veeti elekter ja puuriti uus puurkaev.

Maaparandus ja jõgede kaevamine
Teispere lugu – maaparandus
maaparandus ja aiakujundus
Teispere lugu – maaparandus 1998

Kohe alustati ka peamaja ehitusega. Hoovi ala laiendati iga aastaga – järjest võsa langetades ja kände juurides. Kändudest on saanud tänaseks mäed ja künkad, mis kujundavad talu hoovi maastikku. Süvendati vana jõekäär ja korrastati looduslik saar, mis on omaette vaatamisväärsus. Hoovi rikastati erinevatest liikidest ilupuudega – antud protsess kestab siiani. Seejuures on talu saanud korduvalt tunnustatud Kauni Kodu konkurssidel – seda nii valla kui ka vabariigi tasemel.

Perega maale elama

Aastal 2005 oli aeg lõpuks küps, mil Malle ja Aare tegid otsuse linnast lõplikult maale kolida. Lapsed olid selleks ajaks ülikoolides ning maja oli valmis saanud – maja ehitati oma jõududega sõprade abi kasutades ja selle valmimine võttis aega ligi 14 aastat. Sama suunda – teeme kõik ise – on jätkatud ka kogu talu arendamisel ja muude kõrvalhoonete ehitamisel.

Aastal 2011 saabus uus ajajärk. Talu, mis oli siiani olnud peamiselt parkaiaga ilutalu, sai oma esimesed linnud. Talusse kolisid esimesed ilukanad – poola rohejalad ja hõbe braeklid. Aga kuna isu ilu järgi oli suur, siis õige pea lisandusid neile teised erinevad kanaliigid, faasanid, tuvid, pardid, haned ning ka jänesed.

Aastal 2015 jõuti tagasi ka esimese peremehe Mihkli hobini – mesinduseni. Talusse tulid esimesed kraini mesilased ja saadi oma esimene meesaak. Mesindus on perepoeg Andrese hobi.

Teispere talu on näinud kahte suurt pulma, mõlemad Malle ja Aare lapsed on just seal oma pulmapeo pidanud. 2016. aasta alguse seisuga on Malle ja Aare vanaema-vanaisa 5 lapsele – 3 tüdrukule ja 2 poisile. Vanim lapselaps sündis 2008. aastal ning kaks noorimat lapselapst 2015. aastal.

Teispere lugu turismis

Kauni kodu ja kauni aia tiitleid on talule jagatud mitmeid kordi. Kui külastajad üha enam tegid tähelepanekuid, et siia sooviksid kindlasti teisedki vaatama tulla, küpses ka pererahval mõte seda võimaldada. Avati eelkokkuleppel külastused – lastegrupid ja lastega pered leiavad üha enam tee Teisperesse.

Romantiline Rannatee kulgeb mööda 250 km pikkust rannateed Pärnu lahe ümber ning haarab endasse ka rannast mõnevõrra eemal asuvaid põnevaid külastuspaiku. Teispere talu on Romantilise Rannatee osaks alates aastast 2014. Samal aastal osaleti ka 1.mai sündmusel – Maaturismiettevõtete avatud väravate päev.

Alates esimesest korrast on osaletud Avatud Talude Päeval. Sel päeval võõrustatakse tasuta kõiki huvilisi. Talu pererahvas ja mitmed abivalmid sugulased ja sõbrad tulevad appi rohkearvulise külastajate hulgaga toimetama. 2019 aastal oli külastajad juba ligi 1000 ja seda enam kui 10 riigist.

Alates 2019. aastast osaleb Teispere talu ka Eesti-Läti ühisprojektis Garden Pearls ehk Aiapärlid. Projekti kaudu arendatakse talu hoovi ja teenuseid külastajatele veel meeldivamaks ja huvitavamaks. Külastage uut Eesti ja Läti aedade ja parkide ühist kodulehte – Aiapärlid.

Vaata järgi, kus asub Teispere talu ja kuidas tulla.